Paljud robotniidukite tootjad on erinevate turundusnippide ning kampaaniatega tekitanud suurt elevust, et kliente enda tooteid ostma meelitada. Kas nende lubadused ka vett peavad? Kuidas eristada tõde “turundustrikkidest”? Pealegi, kas tõde on üldse oluline, kui muru saab niidetud? Viskame pilgu peale.
Wiperi tera
Enamikul Wiperi robotniidukitel on tähe kujuline ümberkeeratav tera. Väikeste hoovide puhul kestab tera enamasti terve hooaja ja suurte hoovide puhul võiks tera hooaja keskel ümber keerata.
Wiperi tera on efektiivsem juba selle poolest, et tera on teritatud 5 – 7 cm pikkuselt. Teistel brändidel on terav osa enamasti 1 – 2 cm pikkune. Seeg saab Wiperi tera lõigata rohkem muru ühe korraga. Lisaks on Wiperi tera väga lihtsasti teritatav. Väljavahetamisele kuulub see alles siis, kui tera on kõver, sellelt on suuremad tükid väljas või muud moodi tõsiselt kahustada saanud.
Tüüpilised robotniidukite terad
Paljud teised robotniidukid kasutavad väikseid žileti moodi terasid. Võib veider tunduda, kuidas sellised žiletiterad üldse suudavad muru niita ja seejuures teravad olla. Ka tootjad ise soovitavad neid iga 4 – 6 nädala tagant vahetada.
Kui vaatame tüüpilist Eesti muru, siis sellist pilti, mis vaatab vastu näiteks Ameerika elamurajoonides, kus on peamiselt ühest murusordist koosnev ühtlane roheline vaip, me ei näe. Üldiselt kasvavad meil murulibledele lisaks ristikhein, umbrohi, kõrrelised ja ka sõbrad mullamutid. Rääkimata hoovile kukkuvatest okstest, tõrudest, õuntest ja muudest loodusandidest, mida robotniiduk niitma peab.
Esialgu olidki robotniidukid mõeldud põhimõtteliselt ideaalseid platse niitma, kus pinnas on sile ja ühtlane. Alles nüüd, aastal 2021, on tehnolooogia piisavalt arenenud, et robotiga on võimalik niita pea igat hoovi.
Seega ei jäta žiletiteradega niitvad robotniidukid ühtlast tulemust. Muidugi, mida karmimad on tingimused, seda kiiremini õhemad terad ka nüristuvad ja võivad hakata rohu lõikamise asemel rebima, mis ei ole just kõige parem. Lisaks võib niimoodi niidetud rohi vertikaalselt lõheneda, mis on samuti muru tervisele halb.
Lendlevad vs fikseeritud terad
Kui vaatame ühte levinuimat miljardi-euro ettevõtet, mis toodab ka robotniidukeid, siis aastal 2006 kasutasid nad veel fikseeritud terasi. Need said aga lendlevate terade vastu vahetatud. Turundusmeeskond kutsub seda “turvalisusmeetmeks” ja videotes näidatakse, kuidas sellised lendlevad terad inimesele haiget teha ei saa. Seejuures ignoreeritakse aga fakti, et fikseeritud teradega roboti tööd suunavad erinevad sensorid, mis muudavad ligipääsu terale üpris keeruliseks ja lisaks on ka tera ise kaitsega turvatud.
Mis on siis tõde lendlevate terade kohta?
Lendlevad terad ummistuvad tihti lõigatud muruga ja jäävad kinni ebaoptimaalsesse positsiooni.
Mis on selle tulemuseks?
Lisaks terade iga 4 – 6 nädala tagant vahetamisele tuleb neid ka tihemini puhastada, et muru ühtlaselt ja ilma rebitud otsteta niidetud saaks. Kui robotniiduki soetamise üks eesmärk on töömahu vähendamine, siis pidev teradega tegelemine töömahtu ei vähenda.
Kindlasti oled sattunud nägema robotniidukiga hooldatud platse, kus on suuremad umbrohud nagu näiteks ohakas või kõrrelised. Kui robot nendest jagu ei saa, võib vaatepilt päris kohutav olla. Fakt on see, et lendlevate teradega robotid võivad selliste taimedega hätta jääda. Eriti, kui terad on nüridad. Wiperi roboteid umbrohuga hätta ei jää, eriti siis, kui muru regulaarselt niita..
Sama kehtib ka puulehtede kohta. Žiletiteradega robotniidukid on lehtedega üsna saamatud. Wiperi fikseeritud teradega robotid hekseldavad langenud lehed pisikesteks tükkideks, mis on väga hea pinnasele, sest varustavad seda toitainetega. Purustatud lehed on murule parim väetis, sest need on täiesti orgaanilised, pealegi on need tasuta.
Kokkuvõtteks
Loodetavasti vastasime küsimusele, et kas lendlevad terad on praktilise funktsiooniga või pigem turundusstrateegia.
Küllap on lendlevatel teradel vastavates ideaalsetes tingimustes ka mõni eelis, näiteks on need natuke vaiksemad.
Wiperi tera on aga vastupidav, ei vaja hooajasisest hooldust ja tuleb hästi toime lehtede ning umbrohuga. Need on sarnased tavalise muruniiduki teraga. Kõik need tera omadused soosivad roboti tööd Eesti tingimustes väljakutsetega, millega robotniidukitel rinda tuleb pista.