Mullastik võib erinevates piirkondades olla väga erinev. Muru kasvab kõige paremini kergelt happelises mullas. Vihmavesi, sügisesed lagunenud puulehed ja kõdunevad taimed muudavad pinnastiku aegamööda järjest happelisemaks. See pole aga murule hea, sest liighappelises keskkonnas on sel raskem toitaineid omastada. See omakorda tähendab, et muru jääb nõrgaks.
Lubja lisamine murusse tasakaalustab mulla happelisuse taset. Muru lupjamiseks saadav materjal tuleb looduslikust lubjakivist. Kivi jahvatatakse peeneks ning seejärel saab seda kasutada aedade, muru ja muu maastiku pinnase lupjamiseks. Lubjakivis sisaldub palju naturaalset magneesium- ning kaltsiumkarbonaati. Need ongi parimad happelise pinnase neutraliseerimiseks.
Miks muru lubjata?
Muru vajab lupja, kui mulla madal pH tase hakkab takistama toitainete jõudmist muruni. Õige muruhoolduse puhul on lubi äärmiselt tähtis. Lupjamine tagab pinnase piisava kaltsiumi- ja magneesiumivaru ning läbi selle tasakaalustatud pH-ga mulla. Liialt happelise mulla pH taseme tasakaalustamiseks on kõige rahakotisõbralikum viis lupjamine.
Lubi laguneb mullas aja jooksul loomulikul viisil. See suurendab mullaosakestes kaltsiumi osakaalu ning selle protsessi jooksul vahetatakse mullas välja happelised osakesed. Muru sisaldab kaaliumi ning vesinikku. Need on mõlemad happelised ning reageerivad seetõttu lubja karbonaatidega, muutes selle neutraalseks.
Näpunäide
Ilusa ning ühtlase murukatte tekitamiseks aitab kaasa regulaarne niitmine. Eriti hea on, kui seda teha pidevalt ning selleks tuleks appi võtta robotniidukid. Müüme ning paigaldame kvaliteetseid Wiper robotniidukeid, mis saavad hakkama pea kõikides Eestis leiduvates tingimustes. Vali niitmiseks robotniiduk ning säästa aega ja saavuta ühtlasem, umbrohuvabam muruvaip.
Millal muru lubjata?
Muru lupjamisel on väga oluline jälgida ajastust, kuna lubja lagunemine mullas võtab aega. See, kui kaua pH taseme muutmine kestab, oleneb kasutatava lubja tüübist, pinnase seisundist ning lubja mulda panemise kvaliteedist.
Parim aeg muru lupjamiseks on sügisel, sest siis on lubjal palju aega mõjumiseks, enne kui järgmine kasvuperiood kätte jõuab. Kuna lubja reageerimise protsess võtab üsna kaua aega, tuleks kiirema tulemuse saavutamiseks kaaluda mulla väljavahetamist.
Muru ei tohiks lubjata keset suve, sest kõrge temperatuur võib keemilist protsessi halvasti mõjutada ning takistada pinnase pH-taseme tasakaalustumist. Sama kehtib lupjamisega suure külma korral, sest külmutamine peatab keemilise protsessi peaaegu täies ulatuses.
Lubjata jõuab ka varakevadel. Kes sügisel muru lubjata ei jõudnud, saab seda teha kevadel kohe pärast lume sulamist. Lumesulamisveega imbub lubiaine kähku mulda ning selleks ajaks, kui muru kasvama hakkab, on muld jõudnud saavutada juba neutraliseeritud happelisuse.
Kuidas aru saada, et muru lupjamist vajab?
Siis, kui muru liiga happeliseks muutub, hakkavad kasvama põldrõikad ning oblikad. Liighappelises pinnases hakkab rohi võitlema heintega ning õitsema asuvad happelist pinda eelistavad taimed. Samuti annab liigniiskest pinnasest märku kasvama hakkav sammal, sest mulla pH tase muutub terve ja tugeva muru jaoks liiga madalaks.
Lisaks võõrtaimede kasvama hakkamisele võivad tekkida teisedki hoiatusmärgid. Vohama hakkavad umbrohud ja haigused ning rohkem ilmneb kahjurputukaid. Mitmed umbrohuliigid eelistavad happelist mulda ning seetõttu võib madal mulla pH tase pärssida insektitsiidide ja herbitsiitide elu. Samuti, kui muld on liiga happeline, ei reageeri muru kvaliteetsele muruväetisele lopsaka kasvuga nagu oodata võiks.
Kas muru on võimalik üleliia lubjata?
Muru lupjamine on hea viis mullas oleva pH taseme tasakaalustamiseks. Küll aga on hea mõte jätta lupjamine kogenud professionaalide hooleks. Kui lupjate oma muru ise ning märkate probleemi, võib see tähendada, et kasutasite liiga palju lupja.
Muru ülelupjamisel eemaldate pinnasest happesuse ning see muutab pinnase liiga leeliseliseks. Muru muutub kollaseks ning ei suuda mullast piisavas koguses toitaineid ega niiskust kätte saada.
Kui olete muru liialt lubjanud, on parim lahendus kutsuda professionaal pinnast testima. Iseseisvalt on võimalik mulda ka mitu nädalat järjepidevalt orgaanilise materjaliga multšida. Kui ka see ei toimi ning pH-tase pole endiselt tasakaalus, proovige kasutada näiteks aiandusväävlit.
