Robotniiduk koos paigaldusega. Täisteenus on parim lahendus

Robotniiduk koos paigaldusega. Täisteenus on parim lahendus

Käesolevas postituses vaatame üle, miks valida robotniiduk koos paigaldusega ning milliseid võimalusi meie selleks pakume. Üritame võimalikult lihtsalt seletada, millised on professionaalse paigalduse eelised isetegemise ees ning miks meie soovitame enamikel juhtudel robotmuruniiduk koos paigaldusega soetada.

Soovid koheselt pakkumist robotniidukile koos paigaldusega? Siis võta meiega ühendust siit.

Millistel juhtudel professionaalset paigaldust vaja ei ole?

Alustame neist olukordadest, kus võib meiepoolset paigaldust mitte tellida ning kui on igati adekvaatne otsus kaabel ise maha panna ning mururobot ära seadistada.

Sellised olukorrad eeldavad tavaliselt seda, et niiduala on väga lihtne nii robotile töötamiseks kui paigaldamiseks.

Niiduala võiks olla järgnevate omadustega:

  • Niiduala võiks koosneda ühest avatud alast.
  • Eraldamist vajavaid takistusi võiks olla võimalikult vähe.
  • Muru võiks olla sile ning suurtemate kallakuteta.

Põhimõtteliselt on ideaalne olukord robotniidukit koos paigaldusega mitte võtta siis, kui tegemist on vastselt haljastatud krundiga. Sellel peaks olema sile ning tasane pind, ala võiks olla üheülbaline ehk seal puuduvad kitsad ribad ning kohad, kuhu robotil oleks kitsas teekond pääseda. Mida vähem takistusi krundil asetseb, seda parem.

Iseseisvalt mururobotit paigaldades tuleks järgida kasutusjuhendis välja toodud õpetusi. Oluline on meeles pidada, et iga paigaldus on erinev ning kõiki väljatoodud näpunäiteid igal pool kasutada ei ole võimalik.

Millistel juhtudel valida robotniiduk koos paigaldusega?

Robotniiduk koos paigaldusega oleks mõistlik soetada siis, kui tegemist on keerukama krundiga kui eelnevalt mainitud või kui pole lihtsalt soovi tunde kasutusjuhendi lugemise, sellest arusaamise ning seejärel paigalduse peale kulutada.

Oleme paigaldanud üle 200 mururoboti üle Eesti ning näinud pea igasuguseid võimalikke tingimusi. See annab meile vajalikud teadmised ning oskused, et kohaldada paigaldus vastavalt objektile ning tagada robotniiduki efektiivne ning tõhus töötamine.

Lisaks paigaldusele seadistame ning testime alati mururoboti tööd, et tagada parim tulemus. Anname alati oma paigaldustele garantii ehk kui midagi peaks siiski pärast paigaldust ilmnema, mis vajab korrigeerimist, tuleme operatiivselt tagasi ning kõrvaldame probleemid.

Kui palju professionaalne mururoboti paigaldus maksab?

Robotniiduki paigalduse hind oleneb üldiselt krundi keerukusest. Oleme siinkohal välja toonud mõningad üleüldised hinnad, mida paigalduste juures kohaldame, kuid tulenevalt sellest, et iga objekt on erinev, siis tasuks meiega enne otsustamist kindlasti ühendust võtta ning nõu küsida.

Selleks, ole hea, täida ära käesolev vorm ning võtame sinuga ise hiljemalt 24 h jooksul ühendust.

Wiper Robotniiduki paigaldus iseseisvalt

Selleks, et ise robotniidukit paigaldada, oleme loonud järgnevad juhised. Olgu ära mainitud, et kõikide Wiper robotniidukitega tuleb kaasa detailne kasutusjuhend, kus on paigaldus veelgi detailsemalt lahti kirjeldatud ning kasutajale selgeks tehtud.

Esmakordsel robotmuruniiduki paigaldamisel võib tekkida palju küsimusi. Laadimisjaama ja piirdekaabli põhiprintsiibid on üsna lihtsad, kuid paigaldamist planeerides tekivad kiiresti mõned ebakindlused. Mida tuleb robotniiduki paigaldamisel arvestada?

Piirdekaabliga Wiper robotniiduki paigaldamisel tuleb paigaldada kaks erinevat elementi – laadimisjaam ning piirdekaabel. Kõige otstarbekam oleks kõigepealt koostada oma krundist plaan, et kui asi tegudeni jõuab, oleks kõik läbi mõeldud ning selge.

Sel põhjusel kirjutamegi esmalt planeerimisest, enne kui asume paigalduse juhiste juurde.

Enne paigaldust

Esimene asi, mida peaks tegema, on oma aiast ülevaate saamiseks lihtsa visandi loomine. See aitab perimeetritraadi paigaldamisel ja on väga kasulik ka laadimisjaama hea koha määramisel.

Visand annab traadi paigaldamisel eelnevalt ülevaate, kus juhtmed peavad jooksma ning millised takistused ja esemed võivad erilise väljakutse esitada.

Järgmisena peaks installimiseks vajalikud tööriistad valmis vaatama. Vaja läheb järgnevaid tööriistu:

  • Pehme peaga haamer
  • Traadilõikurid
  • Kinnistu põhiplaan (valikuline)

Tark oleks kasutada spetsiaalset pehme peaga haamrit, mis hoiab ära kaabli kahjustamise ja mikropraod, mis toovad pikas perspektiivis kaasa kaabli ilmastikuoludest põhjustatud purunemisi.

Laadimisjaama paigaldus

Laadimisjaama õige asukoht on ülioluline, vastasel juhul võib tekkida palju probleeme. Põhimõtteliselt peaks laadimisjaama asukoha valimisel arvestama järgmiste punktidega:

  • Pind peaks olema tasane
  • Vahetus läheduses ei tohi olla nõlvu ega kallet
  • Jaam ei tohiks olla nurgas ega nišis
  • Pistikupesa peaks olema käeulatuses (voolukaabli pikkus on mudeliti erinev, tavaliselt 10 – 20 m)
  • Jaam peaks asetsema nii, et suunast, kust robotniiduk väljub ning siseneb oleks võimalik kaablit vähemalt 2 m ulatuses otse vedada
  • Robotniiduki ja selle aku kaitsmiseks võiks see olla mitte otsese päikesevalguse käes
  • Asukoht võiks olla suurima niiduala juures
  • Seda ei tohi asetada väljapoole muru


Kõiki neid aspekte pole asukoha valimisel alati lihtne arvestada. Üks olulisemaid punkte on aga pistikupesa lähedus. Robotniidukitega kaasas olev toitekaabel võib ka olla vaid 3–5 meetri pikkune.

Samuti on väga oluline asetada laadimisjaam tasasele pinnale, mitte nõlva või kalde vahetusse lähedusse, kuna see võib dokkimisel probleeme tekitada. Ideaalis peaks laadimisjaama alusplaat olema paigutatud nii, et selle esiosa oleks võimalusel murul. Jaama tagaosa võib aga asetada ka väljapoole muru.

Samuti peaks kontrollima, et jaamast kas vasakule või paremale jääks vähemalt meeter ruumi, et piirkaabel saaks jaamast otse eemale kulgeda. Piisavalt ruumi peab jätma ka ette, kuna juhttraat peaks laadimisjaamast sirgjooneliselt jooksma vähemalt 2 meetrit, sest ainult nii saab robotniiduk probleemideta laadimisjaama naasta.

Ideaalis võiks laadimisjaam olla varikatuse, aialaua või muu sarnase all. See kaitseb robotniidukit vihma ja muude ilmastikutingimuste eest. Kui see pole võimalik, on kindlasti eelistatud valida varjuline koht, et kaitsta robotniidukit otsese päikesevalguse eest.

Kui aias sobivat varjualust kohta pole, võib mõelda ka robotniiduki kuuri või laadimisjaama katte soetamise peale. Muidugi saab sobiva lahenduse ka ise valmis meisterdada.

Piirdekaablite asukoha planeerimine ja paigaldamine

Kuidas piirdekaabel töötab

Robotniiduk peab teadma, millises piirkonnas on lubatud niita. Robot tunneb piirid ära piirdekaabli abil. See on muru ümber asetatud induktsioonsilmus. Selles on nõrk vool, mis tekitab elektromagnetvälja. Kui robotniiduk sõidab üle selle kaabli, suudab ta spetsiaalsete magnetanduritega tuvastada, et on kaabliga kokku puutunud, ja pöörab kohe tagasi.

Kaablit võib paigaldada maapinna peale või alla. Algus ja lõpp on laadimisjaamaga ühendatud ja sellest tuleb vool. Laadimisjaam tuleb ise asetada sobivasse kohta, mitte liiga kaugel pistikupesast.

Ettevalmistamine

Piirdekaabli paigaldamine peaks olema hästi planeeritud, kuna tuleb arvestada mitmete asjadega. Samuti peaks kaaluma, kas asetada piirdekaabel maapinnale või kaevata see sisse. Algajal on soovitatav piirdekaabel alguses maa peale asetada, siis on hiljem kergem korrektuure teha.

Esialgu võib robotniidukit paar nädalat töötamas jälgida. Kui tulemusega võib rahule jääda, eriti muru servades, võib kaaluda piirdekaabli maasse paigaldamist.

Enne edasise planeerimise jätkamist peaks kõigepealt kogu muruala läbi käima ja tegema visandi. See muudab piirdekaabli paigutuse kavandamise palju lihtsamaks. Lisaks muruplatsi välimisele servale tuleb mõelda ka muruplatsil olevatele takistustele, mille peab maha märkima. Kuidas see praktikas töötab, on selgitatud allpool.

Nüüd saab jätkata järgmiste toimingutega. Siin on mõned olulised asjad, mida meeles pidada:

  1. Niida muru. Enne piirdekaabli paigaldamist peaks muru niitma. See muudab piirdekaabli paigaldamise palju lihtsamaks. Lisaks sellele pole robotniidukid mõeldud heina niitmiseks, vaid ikkagi niidetud ala pidevalt niidetuna hoidmiseks.
  2. Väldi traadi ristumist. Planeerimisel ja ka piirdekaabli paigaldamisel peab veenduma, et traat ei ristuks üheski punktis. See on eriti oluline saarete loomisel. Saartest räägime täpsemalt allpool.
  3. Arvesta lähedal asuvate robotniidukitega. Üks sagedasti unustatud aspekt on see, et läheduses võib olla ka teisi robotniidukeid. Näiteks kui naabril on ka robotniiduk, võib juhtuda, et kahe robotniiduki sagedused segavad üksteist. Sellisel juhul tuleb saatjat ja vastuvõtjat vastavalt muuta, et häiret ei tekiks. Sellega saab muidugi tegeleda ka jooksvalt ning probleem lahendada, siis kui see peaks üles kerkima.

Nüüd võite jätkata piirdejuhtme paigaldamist, pidades meeles ülal mainitud juhtnööre, et tagada teie robottniiduki sujuv ja efektiivne töö.

Kauguste planeerimine

Selleks on vaja mõõtepulka, mis on sageli niidukiga kaasas. Sellel mõõtepulgal on tavaliselt märgitud kolm erinevat kaugust, sõltuvalt objektist, millest kaugus tuleb valida. Allpool on kirjas, millised vahemaad tavaliselt valida tuleb. Vahemaad ei erine Wiper robotniiduki mudelite vahel kuigi palju, kuid kahtluse korral peaksite tutvuma kasutusjuhendiga.

Sobiva kauguse valimine. On oluline valida piirdekaabli õige kaugus servast. Sõltuvalt sellest, kas õue piiriks on rada, lillepeenar või sein, peab piirderaadist servani valima erineva kauguse.

Rajad ja siseõued

Radade, siseõue või muu muru tasandil asuva jaoks saab valida piirdekaabli ja serva vahel väikseima vahemaa ehk 10 cm. See võimaldab robotniidukil sõita otse servani, luues väga puhta serva.

Kruusateed, peenrad ja hekid

Veidi suurem 30 cm kaugus on vajalik ääristatud aiapeenarde, kruusateede või sillutuskivide jaoks, mis on muru suhtes veidi madalamal või kõrgemal maapinnal, vastasel juhul võivad mururoboti terad kahjustada saada. Hekkide jaoks peaks valima sama kauguse. 20 cm võiks olla kaugus lillepeenardest, kuid tuleb jälgida, et lillepeenar ei kahjustaks robotniiduki terasid.

Fikseeritud objektid

Suurim kaugus tuleb valida fikseeritud objektidest. Need võivad olla seinad, kiviservad, suured potid vms. Siin peaks valima minimaalselt 35 cm.

Toitekaablid

Toitekaablitest peaks vahemaa olema vähemalt 40 cm. Need võivad robotniidukit häirida, kuna tekitavad samuti elektromagnetvälja.

Ka turvalisuse kaalutlustel ei tohiks robotniiduk ühelegi toitejuhtmele liiga lähedale sõita.

Piirdetraat mitme ala jaoks

Mõni aed koosneb mitmest alast või on sellise kujuga, et aia teatud osadesse on raske pääseda. Robotniiduk saab rohkem kui ühte ala niita ainult siis, kui need on ühendatud. Sel juhul peab kaaluma, kas üks kahest piirkonnast on külgnev ala või eraldi ala.

Erinevate pindade all mõeldakse alasid, kui neid ühendav koridor on kitsam kui 2 meetrit. Kui üks kahest piirkonnast on väiksem kui teine, tähistatakse seda „külgnevaks alaks”. Kui aga koridor on kitsam kui 70 cm, võivad hätta jääda ka mitmele alale mõeldud mudelid.

Robotniiduki programmeerimine mitmele alale

Mitmele alale mõeldud robot tuleb tavaliselt programmeerida just nende piirkondade jaoks. Selleks tuleb täpsustada erinevate alade mõõtmed, et robotniiduk teaks alade suuruse suhet. Mõne mudeli puhul tehakse seda protsentuaalse väärtusega, teiste puhul antakse alade ümbermõõt.

Programmeerides robotniiduki vastavalt, tagate sellele võimekuse tõhusalt navigeerida ja niita mitmesuguseid alasid teie aiast, isegi kui need on erineva suuruse või paigutusega.

Piirdetraadi paigaldamine – nüüd saab alustada!

Enne alustamist tuleb veel kontrollida, kas järgmised asjad on valmis.

  1. Piirdekaabel: ilma kaablita ei saa seda loomulikult paigaldada. Kuid kas see on piisavalt pikk? Paigaldusplaani visandi järgi on võimalik välja arvutada, kui pikk kaabel peaks olema. Kui see pole piisavalt pikk, peab seda pikendama kaabliühenduse ja teise kaabli abil.
  2. Kinnituskonksud: neid nimetatakse ka löögikonksudeks, mis kinnitavad piirdekaablit maasse. Neid saab kasutada nii kaabli maa peale kui ka maasse kinnitamiseks. Konksud on tavaliselt niidukiga kaas
  3. Ühendusklambrid: sageli on ühendusklambrid niidukiga kaasas. Nende abil saab piirdekaabli ja juhtme ühendada. Neid klambreid on võimalik kasutada ka kaablite pikendamiseks.
  4. Kaugusmõõtur: enamiku robotniidukitega on pakendis tavaliselt kokkuklapitav joonlaud või mõõdulint. Selle abil saab piirdekaabli paigaldamisel mõõta vajalikku kaugust hoovi servast.

Kui teil on need esemed valmis, võite jätkata piirdekaabli paigaldamisega, tagades, et see oleks korralikult kinnitatud, õigesti mõõdetud ja järgiks teie aiaplaani kavandatud paigutust.

Juhised piirdetraadi maapinnale asetamiseks

Nagu alguses mainitud, võib juhtkaabli asetada maapinnale või maasse. Kuid selleks, et alguses testida, kas kõik on õigesti tehtud ja niitmistulemus on rahuldav, on soovitatav enne kaabli maasse kaevamist kõigepealt see paariks nädalaks maapinnale jätta ja robotniidukit jälgida.

Maapinnale paigaldamise eelised ja puudused

Eelised:

  1. Lihtne paigaldada. Pole vaja kasutada ei kaablimasinat ega labidat
  2. Lihte parandada. Kaabli leiab kerge vaevaga üles
  3. Murukasv peidab ajajooksul traadi.

Puudused:

  1. Komistusoht. Lahtise kaabli otsa võib komistada ja selle paigast nihutada
  2. Katkestusoht. Robotniiduk võib hädiselt paigaldatud kaabli ära lõhkuda.


Enne kaabli maapinnale paigaldamist peaks veel viimast korda muru niitma. See hõlbustab kaabli paigaldamist. Igal juhul peab enne robotniiduki kasutamist üks kord muru niitma, kui see ületab teatud kõrguse, vastasel juhul ei tule robotniiduk sellega toime või lõigatud muru ei sobi multšiks.

Piirdekaabli paigaldust alustatakse laadimisjaamast, kuid ei tehta ühendust sellega, vaid jäetakse see umbes poole meetri kaugusele, et jääks parandusruumi. Alles lõpuks ühendatakse piirdekaabel laadimisjaamaga. Seniks tuleb kaabel kinnitada konksuga laadimisjaama kõrvale.

Kaabli paigaldamisel on oluline hoida kaabel pingul, et see ei kerkiks üles muru mistahes osas. Kaabli maapinnale kinnitamiseks kasutatakse spetsiaalseid konkse.

Tagamaks, et kaabel on tihedalt vastu maad, peaks kaabli konksuga kinnitama umbes iga 50 cm tagant. Keerulisemates kohtades, nagu kurvid, peaks konksude vaheline kaugus olema veidi lühem ja sirgetel lõikudel veidi pikem.

Kõikjal, kus esineb ebatasasusi ja kaabel kerkib selle tagajärjel maapinnalt, tuleb igal juhul maasse lükata täiendav kinnituskonks. Vastasel juhul on oht, et robotniiduki terad lõikavad kaablit niitmise ajal.

Alati tuleb veenduda, et servast on valitud sobiv kaugus, nagu on plaanile märgitud. Sõltuvalt piiri iseloomust peab valima erineva kauguse, nagu eespool kirjeldatud. Kauguse mõõtmiseks saab kasutada joonlauda, ​​mis on tavaliselt pakis kaasas.

Lõpus peab lõikama ainult väljaulatuvad kaablid ja ühendama need laadimisjaamaga. Seejärel saab laadimisjaama maasse kruvidega kinnitada. Seda tehakse aga alles pärast juhttraadi paigaldamist. Selle kohta saab lugeda allpool.

Juhised piirdetraadi maa-aluse paigaldamise kohta

Nagu eespool mainitud, on mõistlik kõigepealt kaabel maapinnale paigaldada ja robotniidukit paar nädalat jälgida, enne kui kaabel maa alla panna. Kui tulemus on rahuldav, võib kaabli maasse kaevata.

Maa-aluse paigalduse eelised ja puudused:

Eelised:

  1. Kaitse. Kaabli kaitse robotniiduki või ilmastikutingimuste kahjustuste eest.
  2. Puudub kukkumisoht. Komistamisohtu pole.
  3. Kaabel ei riiva silma. Pinnapeal lebavat kaablit pole näha.

Puudused:

  1. Keerulisem paigaldada. Maa alla on raskem kaablit paigaldada.
  2. Keerulisem parandada. Kaablikatkestuste otsimine ja parandamine on raskendatud.

Kaabli paigaldamine maa alla võtab veidi rohkem aega, kuid on seda väärt, sest seda tuleb teha ainult üks kord. Maa-aluse paigaldusmeetodi korral asetatakse piirdekaabel ja juhtmestik paar sentimeetrit muru alla. Madalama kraavi kaevamiseks võib kasutada muruäärise lõikurit, labidat. Professionaalsema lähenemise korral võib kasutada ka kaablipaigaldusmasinat. Kuid nendega kaasnevad jällegi märkimisväärsed lisakulud, mistõttu kasutavad neid tavaliselt ainult spetsialistid, kellele usaldatakse sagedamini kaablite paigaldamist.

Niiduala saarte loomine

On väga tõenäoline, et hoovis on takistusi, mida ei saa või ei taha eemaldada, või alasid, millest ei tohiks üle sõita, näiteks lillepeenar. Neid alasid või takistusi saab niitmisalalt suhteliselt lihtsalt välja jätta.

Miks peab mõned piirkonnad välja jätma?

Teatud takistused ja alad peab välistama kahel põhjusel. Esiteks ei pruugi robotniiduk teatud alasid ära tunda. Näiteks sõidaks robotniiduk lihtsalt õue keskel asuvasse lillepeenrasse, kui seda tema jaoks pole välistatud.

Suured takistused, millega robotniiduk kokku põrkab, ei põhjusta niidukile mingit kahju, kuid sagedased kokkupõrked pidurdavad niitmisprotsessi. Samuti on robotniidukil parem vältida liiga sagedasi kokkupõrkeid.

Millised takistused tuleks välja jätta?

Kõik takistused, esemed ja alad, mis on püsivalt samas kohas, tuleks niitmisalast välja jätta. Nende hulka kuuluvad lillepeenrad, suured potid, puud või põõsad, maa seest välja ulatuvad juured, tiigid, liivakastid, purskkaevud, basseinid või muud liikumatud õuekaunistused.

Tiikide puhul, millel pole serva, on oluline eriti ettevaatlik olla, et need niidualalt välja jätta. Niiduki esimestel töötundidel peab hoolikalt jälgima, kas piir töötab, kahtluse korral saab lisada takistusi.

Kuidas niidualal saari moodustada?

Saare saab luua väga lihtsalt. Põhimõtteliselt töötab see piirdekaabli välisservast sirgjooneliselt muru välistatava takistuse või alani viimisega. Kui kaabel on ümber välistatava ala juhitud, peab selle juhtima tagasi täpselt paralleelselt piirkonnale viiva piirdetraadiga. Paralleelsete kaablite elektromagnetväljad tühistavad üksteise signaali, nii et niiduk saab sõita läbi muruosa aia serva ja saare vahel. Tähtis on, et kaablid ei ristuks.

Saare loomiseks järgige lihtsaid juhiseid

  1. Asetage piirdekaabel muru servast takistuseni
  2. Viige see üks kord ümber takistuse
  3. Juhtige kaabel tagasi samal viisil, nagu see tuli, kaablit ristamata
  4. Veenduge, et piirdekaablid oleksid lähestikku, täpselt üksteisega paralleelsed ega ristuks ning kinnitage need konksuga maapinnale.

Kaabli vigastuste kindlaks tegemine

Võib juhtuda, et kaabel on katki näiteks seetõttu, et kaabliklamber ei ole õigesti kinnitatud. Maapealne kaabel võib kergesti puruneda, kui robot ise teda vigastanud on. Sel juhul annab laadimisjaam piiksuga märku.

Sellist vigastust on suhteliselt lihtne leida. Selleks saab lihtsalt kasutada AM-raadiot, kõndides koos sellega kogu kaabli pikkuse läbi. AM-raadio annab piirdekaabliga suhtlemisel pidevat heli, kuid kaabli katkemise kohas muutub heli äkki vaiksemaks või kaob üldse. Siin peab ainult kaabli välja kaevama ja tavaliselt leiab probleemse ala kohe üles. Kaabliklambriga saab kaabli korralikult ühendada, kui see on katki. Kui kaablid on kaabliklambris, peaks kontrollima, kas need on korralikult sisestatud.

Kokkuvõte

Robotniiduki paigaldamine ei ole ülemäära raske kui tegemist on lihtsa krundiga ning kui arvestada kõiki olulisi punkte. Alati on hea kõik hoolikalt planeerida ja visand teha enne, kui hakata seda paigaldama. Eelkõige peaks alguses hoolikalt mõtlema kaugustele, mida valida erinevate servade vahel.

Soovitav on kaabel panna alguses maapinnale, jälgida robotniidukit paar nädalat ja seejärel asetada piirdekaabel maa alla, kui tulemus on rahuldav.

Kui hoovis on takistusi või alasid, millest robot ei tohiks üle sõita, saab probleemideta ka piirdetraadiga saared luua, mis siis niitmisel välja jäävad.

Soovid pakkumist robotniidukile koos paigaldusega? Siis võta meiega ühendust siit.